Visioonist on palju räägitud. Keegi ütles ühel konverentsil, kui peaesineja rääkis visiooni tähtsusest, et “ma olen seda miljon korda kuulnud, ära tüütab. Ta võiks rääkida millestki huvitamast.” Küsisin, mis see võiks olla:”Midagi, millega mul oleks midagi peale hakata.”
Klišeed on äraleierdatud SÕNAD ilma TULEMUSLIKE tegudeta. Ükski töötaja ei usu juhti, kes räägib, aga ei tee. Üksi juht ei usu töötajat, kes lubab, aga ei vii lubadusi ellu.
Seega ei ole printsiibid klišeed ja klišeed printsiibid, vaid tühjad sõnad ning katteta lubadused on need, mis mitte midagi tegelikult ei muuda. Ma olen veendunud visiooni jõust, eriti kui see on kantud tõelisest kirest, mida muuta, luua või ehitada. Selleks ei ole vaja keerulisi lauseid, pikki koosolekuid, piisab ühest mõttest, mis väga lihtsalt oleks sõnastatav. Visiooni jõud on just nii tugev, kui tugev on juhi kirg seda ellu viia JA kui selgelt suudab ta seda oma inimestele edasi anda.
Kõik saab alguse visioonist või selle puudumisest. Selle keerukusest või lihtsusest. Selle kirest või kiretusest.
Kinnisvarafirma Uus Maa visioon on olnud viimased aastad saad kõige mõjuvõimsamaks kinnisvarabürooks Eestis. Kas pole mitte lihtne, aga samas suur soov? Samas niikaua kuni visioon on sõnades, jääb ta sooviks, seda elades muutub edasiviivaks jõuks.
Visiooni lihtsalt selgitamine ja edasi andmine on sama olulised, kui selle loomine. Koolitusel, kus osalesin lahkasid osalejad oma visiooni vajadust. Kui ühelt osalejalt küsis koolitaja, kas ta oma ettevõtte visiooni teab, vastas osaleja, et on seda kuulnud, aga ei oskaks kunagi taasesitada.
Isegi, kui visioon on keeruline, peaks selle mõte olema lihtsasti selgitatav. Vastasel juhul tekib küsimus, milleks üldse visiooni vaja, kui keegi seda ei tea või ei oska lahti seletada.
Visioon on tuleviku nägemus. Iga organisatsioon omab formaalselt või vähemalt on juhi peas nägemus, milline võiks tulevik selles ettevõtmises välja näha. Seega, mida lihtsamini ja jõulisemalt nägemus luuakse ja sellest räägitakse, seda suurem on võimalus kohalejõudmiseks.
Viimane näide ühest organisatsioonist, kes alustas aastat visioonikoosolekuga, kus pandi paika visioon järgmiseks 3 aastaks. Viimane sai paika. Hakati tööle. Kui aasta oli möödas, küsis juht:”Kas mäletate, mis oli meie visioon selleks ja järgmiseks kaheks aastaks?” Enamus ei mäletanud, õigemini mitte keegi. Ka järgmine aasta kordus sama moodi.
Visioon tahab kordamist. Alguses sagedamini ja siis regulaarselt. Inimesed unustavad. Juhi peamine ülesanne on olla meeldetuletaja, mitte vigade vaid visiooni, mida me siin teeme ja mida tahame saavutada.
Visioon on jõud, mis viib edasi, kui see on selge, jõuline, lihtne ja pidevalt korratud.
