Kui räägitakse juhtimisest, siis eeldatatakse sageli suurt bossi, kedagi kes jagab käske ja on hea elu peal. Sellise mõtteviisi kohaselt tahaksid sellist ametit päris paljud? Aga juhtimine tähendab midagi laiemat.
Nägin kunagi üht tabelit, kus toodi ära erinevate riikide juhtimisest arusaamad. Meie regiooni kohta oli kommentaar, et kõik tahavad olla juhid.
Kui kõik tahavad olla juhid, siis keda juhitakse? Ei ole võõras ehk lugejale sotisaalmeedias liikuv pilt sellest, kuidas üks härra on kaevikus ja kaevab ning kõik ülejäänud on augu ümber, iga ühe juurde on märgitud tema amet, milleks oli mingi ala juht.
Tegelikult on aga selles pildis tükike tõde, kuid ühe varjundiga. Me kõik olemegi juhid, oma elu, perekondade ja organisatsioonide. Seda võib näha suure privileegina, aga ka vastutusena. Juhtimine on vastustus, elu ja teiste ees.
Kui ettevõttel või organisatsioonil läheb hästi on see peamiselt hea juhtimise tulemus. Halb juhtimine võib saada küll häid majanduslikke näitajaid, aga inimrahulolu või mõlemad jäävad tulemata.
Juhtimisega tegeleb seega iga inimene, ennekõike enda ja siis kõikide nende, keda mõjutatakse. Ennekõike, aga vastutame hea või halva juhtimisega enda potentsiaali eest. Ning pole ju mingi uudis, aga enese suurepärane juhtimine on üsna raske.
Tegelikult aga suurepärane juhtimine algab suurepärasest enese juhtimisest. Distsipliinist. Valikust kahe vahel. Sellest, mida tahta kohe ja mida kõige rohkem.
Kõik algab enda edukast juhtimisest. Kaks küsimust mõtlemiseks:
Kuidas sul läheb enese juhtimsiega? Kas vajad abi ja kui jah, siis kes saaks sind aiadata?
