Vestlesin oma sõbraga teemal, kumb meist on emotsionaalne ja kumb ratsionaalne, enda ütles ta olevat absoluutselt vastupidise, mida oleksin tema kohta pakkunud.
“Sa oled täielik ratsionaalne ise,” oli minu arvamus.
“See tundub sulle nii, ma tegelikult ei ole, sest ma jätan ainult sellise mulje.”
Kuidas me inimesi tegelikult tunneme? Ameeriklasi “süüdistatakse” pinnapealsuses, hei kuidas sul läheb mulje tõttu. Ega justkui ei tunnegi. Aga teiste tundmine algab enese tundmisest. See, kui selged on meie piirid, väärtused ja veendumused, määravad ära suhted ja suhtumised, mida vastu saame.
Kuulsin ühel päeval vestlust noore tüdruku ja täiskasvanud naise vahel. Tüdruk kurtis talle, et tema klassiõde on imelik. Ühel hetkel on maailma parim sõbranna ja siis täielik nõmedik. Räägib koledaid sõnu ja siis käsib jalga lasta.
Küsimuse peale, miks ta temaga siis sõbranna on, vastas ta et ta on hea kuulaja ja temaga on hea rääkida. Siin on vastuolu, kas pole?
Minu meelest on sageli selliseid olukordi ja inimesi, kus me silma kinni pigistame ja soovime, et see nii ei oleks. Nagu halb unenägu, aga tegelikkuses on asjad täpselt nii nagu arvasime. (tagant järgi tarkus).
Seepärast tuleb muljest vaadata kaugemale ning teha, mis teha on vaja. Olgu siis enese kehtestamine, piiride seadmine või aktsepteerimine. Kõik need on ohtlikud tegevused, sest need muudavad muljet, mis siiani on kehtinud.
