Istun, et tellida lõunat. Minu juurde astub preili, kes rõõmus ja abivalmis. “Ja teile härra?”
Tellin oma lemmik lõunapakkumise. Selle juurde kuulub ka karastusjook, millega käib kaasas võimalus võita uus jook.
Kraabin loosisedelilt teksti “proovi uuesti.” Söön ja mõtlen: “Midagi on siit söögist puudu, mis see küll on hmm?” Söön edasi.
Mu jook saab otsa. Tellin uue. Kraabin taas teksti – “proovi uuesti.” Küsin, kas keegi on kunagi uue joogi ka võitnud, vastab preili, et tema teada mitte. Hmm. Söön edasi. Mõtlen endamisi: “See toit ei maitse nii vürtsikas nagu tavapäraselt, mis küll on muutunud?!”
Lõpetan söömise ja küsin arve. Preili astub kaardimakseterminaliga mu ette ning lausub: “Pean selle kohustusliku küsimuse ka ära küsima – kas toit maitses?” Vastan: “Midagi oli nagu toidust puudu, vürtsi polnud.”
“Täiesti võib olla,” vastab preili. “Meie kokk lahkus ja nüüd tuli asendaja, tema toidud ongi kuidagi teistmoodi.”
“Jah, aga see ei lohuta mind,” vastasin mina. “See toit ei olnud üldse see, mis tavaliselt…”
“Nojah pole midagi teha” vastas preili, “peame ootama oma kokka tagasi.”
See on näide ettevõttest, kus inimene tegelikult ei tööta ettevõtte heaks. Põhjuseid võib olla kaks. Üks võib olla see, et juhid ei võta aega inimesi kurssi viia “äriga” milles töötatakse ja teine põhjus selles, et väravatakse inimesi, kes ei taha “äriga” kursis olla.
Kas sina tahad, et sinu töötajad mõistaksid äri, milles oled ja et kliendid tunneksid ennast erilise ja tähtsana?
