Kes on kiirem? Rikkam? Ilusam? Edukam?
Võrdleme, pidevalt. Ennast teistega.
Naabrid, ettevõtted, lapsed, täiskasvanud.
Hiljuti nägin klippi võitjast, kes joovastus oma võidust lausa nii, et esimene asi mis ta tegi oli luuseri märk otsaette ja hüüdis kaotajale “sa oled luuser.”
Mis siis, kui enam ei võrdle?
Taastub loovus, sest võrdlemine tapab esmalt loovuse.
Kohe selgitan. Kui näed midagi, mida sul ei ole või sa ei ole, hakkad tööle suunas, mida nägid. Saad selle, mis nägid.
Kui keskendud aga ise endaks olemisele, oma asja tegemisele, saad selle, mida kellelgi pole.
Kriitika on selle protsessi paratamatu osa, mida enamus ei kannata, sellepärast otsitakse võimalust võrdlemiseks.
Kui otsustad võrdlemise edetabelitest lahkuda, saad unikaalsuse, mida oled otsinud.
