Me ülehindame ennast, pidevalt. See on hea ja halb samaaegselt. Üheltpoolt ajab see meid voodist välja, aitab alustada keerukaid projekte ja teha oma tööd. Ülehindamine on enesekindluse üks komponente. Teiselt poolt pärsib enese ülehindamine arengut, kuna arvame endast paremini, kui tegelikkuses oleme.
Alahindamine viib aga moraali languseni, mis takistab kõike ja eriti väärtuse loomist.
Tasakaal saabub siis, kui teeme tööd, millele on suurem tähendus, kui lihtsalt vajadus ennast teostada. (See on oluline algusfaasis, liiga kaua ennast teostades, muutume eneseimetlejateks).
Vaja on liikuda “eneseabist” edasi “teiste abistamisse.” Kusjuures just selles järjekorras.
