“Mulle ei meeldi see meloodia.”
“Mina sellesse ei usu.”
“Mina nende inimestega enam koos ei tööta.”
“See äri on nõme.”
Kui meile tulid külalised ja Taaniel Filip mõne hetke pärast, kurvalt minu juurde tuli ning ütles, et ta sooviks et
külalised (täpsemalt nende lapsed) ära läheksid, ei lugenud üksi argument, mida ütlesin.
Ala ole viisakas, nad on meie sõbrad…
Asi ei olnud selles, et talle ei meeldinud need inimesed, vaid sellepärast, et ta ei saanud mida tahtis.
Skeptiku ja küüniku ümber pööramiseks ei piisa argumentidest. Samuti ei ole küsimus nende vähesuses või külluses.
Täpsemini võid küünikule anda tuhandeid argumente, teda üle külvates ja midagi ei muutu, ei osta, ei suhtle, ei meeldi. Sa võid teha puust ette ja punaseks…
Me tõlgendame asju oma kriteeriumitest lähtuvalt. Küüniline maailmavaade välistab, skeptik ei usu.
Asi ei ole sinu argumentides, vaid maailmavaates.
Põhjuse taga on teine põhjus – mina tahan otsustada. Minu käes on võim. See on lugu, mis on tegutsemise aluseks.
Me toome oma maailmavaate tööle, koju, külla kaasa…meie ootused ja eeldused. Maailmavaade on õpitav ja õpetatav. Kui teed tööd skeptiku, küüniku või lihtsalt mitte millessegi uskuva inimesega, ära raiska argumetidega…püüa mõista maailmavaadet.
Maailmavaate tuvastamiseks küsi:
“Mille eest sa seisad?”
“Mida sa hindad rohkem kui oma elu?”
“Miks?”
