…ei ole ohtlik, vaid ainult tundub hirmus. Minu sõber hüppas
benjit ja kinnitab ka hüppe kohta sama, see ainult tundub hirmus.
Nii on sageli kõige muuga … oma laulu esitamisega, blogi pidamisega, uue ettevõtte alustamisega, kliendile helistamisega, kõrgemate standardite kehtestamistega, uue sõpruse loomisega – see ainult tundub hirmus.
Enamus inimesi elab ebaratsionaalses hirmus asjade ees, mida ei ole kunagi toimunud ja arvatavasti ei toimugi.
Noored on saabumas ideaalselt õhtusöögilt, terve õhtu on olnud täiuslik. Nad on rõõmsad. Kodu teel hakkab naine ette kujutama, mis oleks, kui nendega midagi juhtuks ja kodused ei saakski teada…
Mees ütleb selle peale: “Ma saan aru, et meie kohting on läbi.”
Hirm röövib võimaluse kogeda rõõmu. Miks? Sest on arvamus, et lihtsam on elada pettumuses, kui pettumust tunda. Sellepärast püütakse ebameeldivaks ette valmistada. Me näeme hirmu uudistest, filmidest ja ajakirjandusest. See mida näed või kuuled, mõjutab, eriti siis, kui tunned suurt rõõmu, sest just siis “tuleb” hirm ja sunnib mõtlema “mis siis kui” stiilis.
Teine võimalus on panna pea liiva alla ja minna peitu, luua oma turvaline ja stabiiline keskond, mis siin maailmas on igal juhul illusioon.
Iga kord kui koged soovi pageda või ette valmistada hirmuks, praktiseeri tänulikkust. Leia 5 põhjust, mille eest tänulik olla.
PS! Ma olen tänulik, et oled võtnud aega lugeda neid mõtteid.
Hea on aga see, et lugu mida oled endale hirmust ja ohtlikkusest rääkinud, ei ole sulle ette kirjutatud ja määratud, vaid võid seda vabalt muuta, kui nii otsustad.
