See võib olla ootamatu küsimus, aga ilmse vastusega.
”Targemaks!”
Aga milles? Kelleks? Mida?
Kui aga õpetame uut põlvkonda tulevikus hakkama saama, kas seni kasutuses olevad tehnikad ja sisu on jätkuvalt pädevad?
Kas matemaatika on võrreldes käeliste tegevustega tasakaalus ja kõigil lastel samas mahus vajalik?
Meil ei ole vaja saada targemaks milles iganes, vaid oskuses lahendada probleeme ja vastuseid tänastele ja homsetele küsimustele.
Loovus on parim vahend lahenduste leidmiseks ja probleemide lahendamiseks. Kusjuures on loovus meis kõigis sünniõigusega kaasa antud. Seda tuleb rakendada. Seda saab õppida.
Võime loota, et Sir Ken Robison Ameerikas ja Ülo Vooglaiu sõnavõtud Eesti hariduse kaasajastamise teemal on piisavad ning, et uus haridusminister toob loodetud muutuse…aga kui sa ei tea mida muuta, on see lahendatav. Aga esmalt tuleb sul tahta, seda lahendada.
Minu sõbra lapsed käivad erakoolis ning igal kohtumisel tuleb kadeduseni rõõmustada, et on olemas koolid, kes päriselt ka laste loovuse arengule kaasa aitavad ning laste turvatundega tegelevad.
Kusjuures õpivad ka nemad vastavalt riiklikule õppekavale nii nagu iga teine üldhariduskool.
Osad juhid mõistavad, et selles süsteemis on võimalik luua midagi, mis annab õpilastele tööriistad, et homme teha seda paremini, millega silmitsi seistakse. Teisi ei huvita. Mina aga hoolin oma laste tulevikust.
Hoiak on õpitav. Hirmudest üle saamine on õpitav. Avatus on õpitav. Initsiatiivi võtmine on õpitav. Planeerimine on õpitav.
Me saame õppida pühendumist ja innovatsiooni.
Kool on aga jätkuvalt tegemas midagi tagurpidi.. kolme peaga hobune kunstiõpetuse tunnis saab hindeks 2.
Seth Godin küsib: kui sul oleks valik, mida õppida, mida valiksid?
– Kui vana on maakera?
– Palju on õige maksta selle auto eest?
– Improvisatsioon
– Kuidas teha asju, mida keegi teine pole ennem teinud?
– Väikese maja ehitamine ja disainimine
– Tarkvara välimuse disainimine
PS! Kas on paremat viisi õppimiseks, kui praktika koos juhendamisega?
