Ärevus ei ole individuaalne, see on nakkav, tõmmates enda alla terveid masse.
Kui pereisa on ärev, kogeb seda kogu perekond.
Investorid teenivad “ärevus hoogude” pealt miljoneid.
Oluline on küsida, mida ärevus kellegiga teeb ja kuidas rahuneda. Häbi ja süü teemade uurija Brene Brwon ütleb, et see võib sõltuda ka sellest, mitmenda lapsena keegi sünnib.
Peamiselt toimub ärevuse puhul üle ja ala reageerimine. (under and over functioning)
Esimene laps on sageli ülereageerija. Teda on kasvatatud kontrollima ja analüüsima kõike.
“Vaata, et uks oleks kinni, muidu väikeõde saab viga.”
“Ära jäta nuga liiga laua äärele, muidu saab keegi sellega endale viga teha.”
Ta püüab kontrollida, domineerida ning hoida kõiki ja kõike vastutusel.
Alareageerijad tõmbavad varju, lasevad tublimatel ja jõulisematel tegutseda, sageli selle all ka kannatades. Ärevuse aegadel ei pruugi nad jõuda õigel ajal tööle, vastata telefonile või ignoreerivad suhtlemist.
Ärevusega tegelemine vajab tarkust, eriti lähedastelt ja juhtidelt.
Juhtide ärevuse kogemine on argine. Olgu teemaks oht ärile või kehvad suhted, magamata ööd, kehv müük – kogu firma tunneb seda.
Ärevus lahtub, kui aitame seda rahustada.
Esimene asi on hingata rahulikult.
Teiseks mitte kiirustada vastusega.
Kolmandaks tuleks küsida täpsustavaid küsimusi, mis aitavad ärevuses inimesel mõista oma võimalikku
ärevust.
Ärevuses inimene ütleb näiteks: “Ma kuulsin, et meil lastakse kõik lahti.”
Rahustaja: “Oi see kostub halb, aga räägi, kust sa seda kuulsid?”
Ärev: “Inimesed kontoris rääkisid.”
Rahustaja: “Kes need inimesed olid? Kas sa kuulsid seda juhilt?”
Ärev: “Ei, juht ei öelnud…inimesed rääkisid, kuulsin pealt.”
Rahustaja: “Millised inimesed?”
Ärev: “Ega ma tegelikult ei tea, lihtsalt mõtle, kui hull see oleks.”
Sellest kuidas sa oma ärevust näed ja sellega tegeled on otsene mõju sinu perele ja kogu organisatsioonile. Jaga seda nendega, kellest hoolid. Hea uudis on taas, et see on õpitav.
Ühel uksel oli silt: “Sina vastutad energia eest, mida endaga kaasa tood.”
