Olla puhkusel ja mõelda tööle või olla tööl ja mõelda puhkusele ei kostu kumbki fun. Tänapäeva inimene ja eriti eestlane, kes on loomult töökas ja suur edasipürgija kogeb harva puhkust. Ma ei mõtle sooja Egiptust, valikut minna suvekoju, vaid sisemist puhkust. Tänapäeval saab tööd teha igal pool, aga see tähendab ka võimalust olla kogu aeg tööl. Esmalt tähendab puhkus selgust, et me teame oma töö eesmärki. Teiseks me suudame tööd ja enda lõputut teostamisvajadust vaigistada.
Kolmandaks on puhkus otsus astuda kõrvale oma kätetööst ja öelda, vaata see on hea. Oskus nautida. See on sügav arusaam, et töö ei suuda kunagi pakkuda lõplikku rahuolu. Hingamise aeg ei olegi ehk 28 päeva aastas päikest, vabakutselise vaba graafikut, raha, see on pigem regulaarne praktika, kord nädalas ja seeläbi mõistmine, mis on hingele hea, mis mitte.
Selle suvemööbli ehitamine oli hingele hea.
