Mu viie aastane poeg püüdis minult välja pinnida, mis üllatus teda pealelõunal ootab. Ma põiklesin nii ja naa ning kasutasin lapsevanemale tüüpilist “vaatame” retoorikat. Mille peale ütles ta: “Issi, ütle jah või ei aga ära ütle vaatame.”
Olen aastaid müügiinimestele rääkinud, et jah ja ei aitavad edasi, aga võib olla tapab äri.
Teadmatuse pinge on paratamatu, soov garantiisid saada samuti. Keskel ei toimu suurt midagi, tasakaal on müüt. Järelikult tulebki kõndida äärel ning otsida tarkust, millal järgi anda ja millal minna üks küsimus kaugemale.
