Me püüame ennast välja vabandada hirmu ees, selgitades miks me talle alluma peaks.
“Sest minus ei ole seda, mis vaja” või
“Mul pole valikut”,
“Kõigil on krediitkaardid, kodulaenud, liisingud, järelmaksud”,
“Ma teeksin, ma oleksin, aga mul on vaja garantiid.”
Hirmule allumine on valik. Enamus hirmu argumente on aga tühjad ja ei anna mingit võimalust kasvamiseks, vastupidi sunnivad ebaõnnestumist vältima.
Samm edasi on tavaliselt otsus ja see ei ole sama mis on harjumus. Ära karda. Tee otsus.
