Mõned kuulutavad, et käivad ennast otsimas üksinduses. See on üsna eksitav. Tegelikkuses oleme me loodud just leidma ennast teiste keskel.
Mõtle näiteks abielusuhtele. Probleemid tekivad ainult koos olles ja mitte eraldi. Ainult koos olles saame kasvada üheks ja ehitada suhet, ainult koos olles tekib meil arusaam, kes oleme meie ja kes on meie kaasa. Nii saabki mõni eksitatud, et “neil” ongi parem eraldi olla ja tülisid ei teki.
Ma muidugi ei mõtle, et inimene ei võiks aega võtta, et olla üksi ja asjade üle mõelda ja asjade üle seedida. Pigem levib üsna jõuliselt idamaade mõtteviis tühjast peast ja üksi olemise ilust, mis leiab ka äärmuslikke variante isolatsioonist.
Me leiame ennast inimeste keskel, sest üksi olles kaotame perspektiivi ja arusaama, kes me oleme. Meie identiteet tuleneb suhtest inimestega, kellega oma elu jagame.
Meie ümber olevad inimesed toovad meist välja parima ja ka halvima. Nii üllatume, miks keegi meile nii või naa mõjub. See vana ütlus, et ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina…peab jätkuvalt paika. Me oleme need, kes meid mõjutavad.
Vali inimesed nii äripartneriteks kui sõpradeks just selle järgi, kelleks sa tahad kasvada ja kujuneda. Nende mõju on suur.
