Kujutage ette inimest, kellel on kogu aeg kiire. Tema tegevustel ei ole lõppu. Tema ajagraafik on täis asju hommikust õhtuni. Tema suhtevõrgustik otsib pidevalt tema tähelepanu ja tema otsib nende tähelepanu. Kõik on tähtis.
Asjad saavad tehtud. Ehk isegi väga palju asju saab tehtud. Midagi nagu ehitatakse.
Aga siis saabub hetk. Peatumine. Kohene. Inimene hakkab küsima, miks ta seda teeb, mille nimel. Kõik, mis inimest motiveeris jooksma on hetkega kadunud. Enam ei ole soovi ega tahet. Ei ole isu.
Aeg võetakse maha. Kolitakse ehk maale. Tahe taastub kõige muu suhtes. Kiirust välditakse ja tegevused koonduvad tähtsuse järjekorras. Peaasi, et kõigel on tähendus.
See on muster.
Inimene ei ole loodud 7p nädalas töötama. Ainult 6. Üks päev ei tehta tööd, ei tehta midagi. Ei anta midagi. Ainult saadakse. Proovi.
