Hommikuses jalutuskäigus on midagi taastatavat, ihule, hingele ja vaimule. Kõigele kolmele.
Esmalt tunnen, et öisest rammestusest välja saamiseks tuleb ennast ületada. Aga kui veri mu kehas saab hoo sisse, tekib täiesti uus jõud, seda ma sellest jalutuskäigust ootasin.
Hinge toiduks saab mändide, kuuskede, taimede, lindude laulu ja loodus lõhnade maitseainete segu.
Vaim kogeb puudutust, kui avan suu palveks…”Meie isa…”
