Kõik väsivad, noored mehed, vanad mehed. Kõigil on hetki, kui tundub, et mitte midagi ei oleks nagu pakkuda. Nii on. Me kõik väsime.
Väsimus on osa loomisest. Me loome, sest oleme selleks loodud. Me töötame, sest saame sellest naudingu. Me anname, sest see meeldib meile. Aga…
Üks päev on vaja puhata. Üks päev vaadata tagasi ja öelda, et see on olnud hea. Üks päev, mitte midagi luua, vaid võtta vastu. Lubada päikesel paista ja paitada. Lubada hingel taastuda.
Meie osalemine elus on protsess, see ei ole projekt. See on privileeg ja võimalus, päev haaval luua ja päev haaval võtta vastu mis loodud.
