Meil ei oleks laulupidu, kui keegi ei oleks unistanud.
Meil ei oleks “Teeme ära” kampaaniat, kui keegi ei oleks unistanud.
Meil ei oleks vaba Eestist, kui keegi ei oleks seda unistust elus hoidnud. (Minu vanaisa hoidis seda elus ja rääkis sellest).
Unistamine on tähtis.
Kui Walt Disney oli juba surnud, avas Orlando Disneylandi tema naine. Õhtul, kui avamispidustused olid läbi, seisis Walty abikaasa Lilian oma sõbrannaga kõrvuti ja vaatasid seda ilu. Sõbranna nõjatus peaga Liliani õlale ja ütles: „Ma soovin, et Walt oleks seda näinud!”
Mille peale ütles Lilian rahumeeles: „Aga Walt nägigi seda, sellepärast on see olemas.”
Alusta täna, unistamisega ja eriti suurelt. Meil on täna rohkem, kui varem vaja inimesi, kes ei karda, kes on lahked ja loovad.
